Survepesu vs harjamasin

Mida survepesu vuugiga tegelikult teeb

Tänavakivi ei ole monoliit. See on hulk eraldi kive, mida hoiab koos kaks asja: tihendatud aluskiht nende all ja liiv nende vahel. Vuugiliiv on kandev element. Just tema surub kivid üksteise vastu ja teeb sillutisest ühtse pinna, mis kannab auto raskust ilma nihkumata.

Survepesuri joa surve on tüüpiliselt 120–200 baari. Vuuk on 3–5 mm lai ja liiv selle sees on lahtine materjal. Kui juga liigub üle vuugi, ei ole küsimus selles, kas liiv välja tuleb, vaid kui palju seda korraga välja tuleb. Töö lõppedes on vuugid tühjad kuni mitme sentimeetri sügavuseni ja pind näeb välja puhtam kui kunagi varem, sest kivi servad on paljad.

Mis juhtub järgmise kaheteistkümne kuu jooksul

Tühi vuuk tähendab, et kividel on ruumi liikuda. Auto pöörab sissesõiduteel, esiratas kannab kogu raskust ühel kivil ja see kivi nihkub millimeetri võrra. Järgmine sõit nihutab järgmist. Kevadel tungib vesi tühja vuuki, külmub ja kergitab kive ebaühtlaselt. Lõpptulemus on laineline pind ja servad, mis on erineval kõrgusel.

Teine tagajärg on umbrohi. Tühi vuuk kogub tolmu, lehti ja seemneid ning muutub sisuliselt kitsaks lillepeenraks. Puhas vuuk, mis on liiva täis surutud, ei anna juurtele midagi, mille külge haakuda. Sellepärast kasvab umbrohi survepesu järel sageli kiiremini tagasi kui enne puhastust.

Kui palju maksab vuukide taastamine

Korralik töö sisaldab pärast survepesu vuukide uuesti liivatamist: kuiv vuugiliiv või polümeerliiv laotatakse pinnale, pühitakse vuukidesse ja pind vibreeritakse. Materjal, tööaeg ja masin tulevad juurde. Kui pakkumine oli 2 € ruutmeetri kohta ja järelliivatamine seda ei sisaldanud, siis lõplik summa ei ole enam 2 €.

Sagedam variant on, et järelliivatamist ei tehta üldse. Klient ei tea, et seda oleks vaja, ja probleem ilmub alles järgmisel kevadel, kui vajunud kive märkab juba silmaga.

Kus survepesu on õige tööriist

Survepesu ei ole halb meetod. See on lihtsalt vale meetod vuukidega sillutise jaoks. On pindu, kus see töötab paremini kui hari, ja meie soovitame neil juhtudel just survepesu:

• Terviklikud betoonpõrandad ja garaažipõrandad, kus vuuke ei ole.
• Õli-, kütuse- ja rasvaplekid, mis on imbunud pinna sisse. Hari võtab pealmise kihi, aga imbunud plekki ei võta.
• Fassaadid, sokliplaadid ja püstpinnad, kuhu masin ei ulatu.
• Betoonist tugimüürid ja trepid ilma vuugitäiteta.

Kui Teie objekt on selline, ütleme seda ausalt ja soovitame kolleegi, kes seda tööd teeb. Meil ei ole mõtet võtta tööd, mille tulemus meid ei rahulda.

Kuidas mehaaniline harjamine töötab

Westermann WR 870 on iseliikuv harjamasin, mille pöörlev hari töötab horisontaalselt üle pinna. Kaks asja on siin olulised: harja surve ja pöörlemiskiirus. Mõlemad on eraldi reguleeritavad, mis tähendab, et sama masin puhastab nii karedat betoonkivi kui ka pehmemat looduskivi terrassiplaati, lihtsalt erineva seadistusega.

Hari puudutab kivi pealispinda ja vuugi ülemist serva. Sammal, roheline kate ja umbrohu maapealne osa kraabitakse mehaaniliselt lahti ning korjatakse kokku. Vuugi sügavamal olev liiv jääb puutumata, sest sinna ei ulatu ei hari ega surve all olev vesi. Vett kasutame ainult pinna leotamiseks enne harjamist, mitte tööriistana.

Kompromiss on aeg. Hari on aeglasem kui survepesuri juga ja tugevalt sammaldunud pinnal tuleb teha mitu käiku. Sellepärast on meie ruutmeetrihind seotud pinna seisukorraga, mitte kindel number.

Võrdlus kõrvuti

Mida see Teie jaoks tähendab

Kui Te võrdlete pakkumisi, küsige iga pakkuja käest üks küsimus: kas hind sisaldab vuukide järelliivatamist. Vastus näitab kohe, kas võrdlete sama tööd või kahte erinevat asja. Meie hinnas 1,99–2,99 € / m² ei ole järelliivatamise rida, sest me ei tee auku, mida pärast täita.